Tere jälle! Täna jutustan teile loo, mida ise kord ühest vahvast raamatust lugesin. Kord üks poiss mänginud liivakastis. Kui mäng oli kõige põnevama koha peal, ehmatas teda teise lapse teretus. Kaaslane soovis mänguga liituda. Losse ja teid ehitanud poiss ei raatsinud aga oma mängu ja masinaid jagada. Ta tõrjus teise eemale ja varjus tuppa, kuniks teine ära läheb. Uuesti välja minnes leidis ta aga kogu oma ehituse lõhutuna. Jälgedest tundis ta, et pahandust tegi toosama poiss, kes äsja liivakasti kõrval seisis. Arne, nii oli selle poisi nimi, oli maruvihane! Ta otsustas mitte kunagi andeks anda ja plaanis kättemaksu. Kui õhtul isa tema voodi serval istudes Piiblist kahe võlgniku lugu jutustas, hakkas miski Arnet vaevama. Tead sa seda lugu? Siit saad lugeda lähemalt. Täna tahan küsida, kas sina oled kunagi eksinud? Vanematele sõnakuulmatu olnud? Valetanud? Või teinud muud, milles süda sind tegelikult hukka mõistab? Me ei suuda iialgi taevasse pääsemist välja teenida. Ükski inimene